Õnnetusjuhtum

Õnnetusjuhtumikindlustus on kahjukindlustuse liik, kuid ka elukindlustusseltsid võivad seda lisakindlustusena pakkuda, sest õnnetusjuhtumikindlustus hõlmab endas ka elukindlustuse elemente.

Õnnetusjuhtumikindlustuse eesmärk on hüvitada kulud, kui kindlustatu jääb õnnetusjuhtumi tagajärjel ajutiselt või püsivalt töövõimetuks või vajab pikaajalist ravi. Surmajuhtumi korral aitab kindlustushüvitis kindlustatu lähedasi. Kui sõlmida kindlustusleping mõttega kindlustada õnnetuse puhul lähedastele rahaline toetus, tuleb arvestada, et hüvitist makstakse neile ainult juhul, kui kindlustatu elu katkes õnnetusjuhtumi, mitte haiguse tagajärjel.

Õnnetusjuhtumikindlustuse saab sõlmida nii täiskasvanule kui lapsele.

Kindlustus kehtib valitud kindlustusperioodil üldjuhul üle maailma ja 24 tundi ööpäevas. On võimalik sõlmida ka tööajal töökohal kehtivat kindlustust.

Kindlustusmakse suurus sõltub valitud hüvitise liigist ja suurusest. Kindlustusmakse suurust välja arvutades arvestavad kindlustusseltsid reeglina ka kindlustatu sugu, ametit ja seda, kas tal on riskantseid hobisid.

Võimalikud kindlustuskaitsed:

  • Ajutise töövõimetuse hüvitis. Vastavalt kindlustuslepingule makstakse hüvitisena päevaraha.
  • Invaliidsushüvitis. Hüvitist makstakse juhul, kui kindlustatul tekib õnnetusjuhtumi tagajärjel püsiv vaimne või füüsiline tervisekahjustus ehk invaliidsus.
  • Surmajuhtumi hüvitis. Hüvitist makstakse pärijatele või soodustatud isikutele juhul, kui kindlustatu suri õnnetusjuhtumi tagajärjel.
  • Valuraha. Valuraha hüvitist makstakse protsendina kokkulepitud kindlustussummast ja tegemist on ühekordse hüvitisega.
  • Ravikulud. Ravikulude alt hüvitatakse taastusravi, meditsiiniliste abivahendite rent või soetamine ning samuti ka hammastele tekitatud vigastuste ravi.